Kooli sõitmas

Huvitav nimi, nentis Kyra mõtteis.
"Mul polegi looma kaasas," vastas ta tüdruku küsimuse peale.
Oskamata midagi muud öelda, vaatas tüdruk taas Feles´t.

Kyra vaikis hetke enne vastamist. "Mul oli kodus vaid kaks papagoid - need on tegelikult mu vanema venna omad. Ta jättis kodust lahkudes need mulle, aga kuna ma nüüd Sigatüükas olles nende eest hoolitseda ei saa, võttis ta nad kooli ajaks taas enda kätte," jutustas tüdruk, jättes mainimata venna kodust lahkumise põhjused ja papagoide saamisloo. "Ja mu emale ei meeldi tegelikult loomad - seepärast pole meil kodus ka mingit muud looma. Liiatigi ei ostetud mulle siia tulekuks kedagi."
Kyra vaatas aknast välja ning mõtles, kuidas ta vennal võib minna. Ta lubas mulle homme selle raamatu ju saata, mis ma tema juurde unustasin... ja samuti lubas ta palju kirjutada.
"Ahjaa, koeri ma kardan," lisas neiu kerge muigega.

Rongi väljumiseni oli veel 5.minutit aega. Lizzie jättis oma ema ja vennaga hüvasti ning sisenes siis rongi. Ta taris oma kohvreid ühe kupee juurest teise juurde. Peaaegu et ühtegi vaba ei olnud. Lõpuks leidis Liz kupee , kus oli ainult kaks inimest. Liz tegi kupee ukse tassakesi lahti. "Kas võin ühineda?" küsis Liz siis rahuliku , kuid endas kindla häälega. "Kõik teised kupeed on juba täis" lisas tütarlaps veel ning vaatas siis kahe tüdruku poole , kes kupees olid.

Lizzie muigas kavalalt ning sisenes siis kupeesse. Ühe käe otsas oli tal kohver ja teisega hoidis ta linnupuuri. Tütarlaps tõstis kohvri ülesse resti peale ning istus siis tüdrukute juurde. "Lizzie Hardway" tutvustas Liz ka ennast. "Maja ma veel ei tea" lisas ta ning naeratas kergelt. Peagi pööras ta pilgu teise tüdruku poole , et too end tutvustaks. "Mitmendat aastat te olete?" küsis Liz siis ning jäi küsiva pilguga koolikaaslasi vaatama.

Kyra naeratas Lizziele. "Kyra Brown, Ravenclaw, 5. klass," lausus ta lõbusalt.

Lizzie naeratas seepeale. Temaga olid kupees väga toredad ja sõbralikud inimesed. Lizzie'le ei meeldinud vaikus , mis kupees juba mõnda aega oli. "Kust te pärit olete?" küsis Lizzie siis , teema jätkuks. Ta vaatas hetkeks aknast välja , kus maapind vuhises mööda , kuid mõne hetke pärast suunas ta küsiva pilgu tüdrukutele.

"Ma olen kogu elu Inglismaal elanud. Tegelikult olen ma pooleldi prantslane, ema poolt ja pooleldi hispaanlane, isa poolt," lausus tüdruk mõtlikult. "Mul on selline... naljakas nimi ka tänu emale," lausus ta naeratades. "Ta nimi on Kida ja ta tahtis mulle midagi riimuvat. Vanemal vennal on rohkem vedanud. Ta nimi on Michael. Lõpetas eelmisel aastal Sigatüüka." Tüdruk vakatas hetkeks piinlikust tundes. Talle oli jälle peale tulnud mingisugune lobisemisvajadus. Lootes, et see kedagi ei häirinud, vaatas tüdruk nüüd natukene tagasihoidlikumalt kupees ringi, justkui see oleks mingisugune vaatamisväärsus.

Lizzie naeratas sõbralikult. "Su nimel pole häda midagi" lausus ta siis ning muigas. "Sul on vähemalt mõnes mõttes eriline. Minul on aga kõige tavalisem nimi , mis üldse olla saab" lausus Liz siis ning pööras pilgu aknast välja.

Katie siseneb tasakesti nende kupeese ja küsib ''Tohib teie juurde istuda,mujal on kohad täis ja ma vist peaksin muidu istuma lihtsalt kuhugi maha??'' Siis jääb Katie vait ja ootab vastust.

OT: Katie mul sulle üks palve.. Vaata sa kirjutad ,et : Katie siseneb tasakesti nende kupeese ja küsib ''Tohib teie juurde istuda,mujal on kohad täis ja ma vist peaksin muidu istuma lihtsalt kuhugi maha??'' Siis jääb Katie vait ja ootab vastust. Aga sa kirjutad olevikus aga peab kirjutama minevikus sa kirjuta nii :Katie sisenes tasakesti nende kupeese ja küsis ''Tohib teie juurde istuda,mujal on kohad täis ja ma vist peaksin muidu istuma lihtsalt kuhugi maha??'' Siis jäi Katie vait ja ootas vastust.